Äikeseanalüüs 2023

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem (joonis 1).

Välkude jaotust kuude kaupa (joonis 2) iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16% (3576). Juulis ja augustis vastavalt 25% (5984) ja 52% (12784). Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. 6% välgulöökidest esines septembris (1524).

2023. aasta pilv-maa välkude ruumilises jaotuses (joonis 3) on näha, et enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. 2023. aasta pilv-maa välkude ruumiline jaotus iseloomustab hästi Eesti pikaajalist keskmist. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.

Kogu Eesti peale oli 2023. aasta äikesehooajal kokku 82 äikesepäeva (vähemalt 3 NORDLIS pilv-maa välgulööki), mis on pikaajalisest keskmisest 15 päeva võrra rohkem. Äikesepäevade piirkondlikus jaotuses on arvestatud ööpäevad, kus on registreeritud 20 km raadiuses vähemalt 3 NORDLIS vaatlust (joonis 4). Sellises kauguses on üldjuhul kuulda müristamist ja välgulöögid märgatavad. Sarnaselt pilv-maa välkude ruumilisest jaotusest oli ka äikesepäevi kõige rohkem just Kagu-Eestis ja Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole (kuni 20 päeval). Vähem oli äikesepäevi Põhja-Eestis ja saartel.

Pilv-maa välkude statistika Eesti linnade kohta on esitatud tabelis 1. Tabelis on arvestatud linnadest 20 km raadiuses registreeritud pilv-maa välgulöögid. Kõige rohkem oli äikest 2023. aastal Võru (945 pilv-maa välku) ja Otepää (913 pilv-maa välku) ümbruses. Märkimisväärselt oli äikest ka Pärnu ja Põlva kandis (vastavalt 853 ja 838 pilv-maa välku). Kõige vähem esines äikest Paldiski (167 pilv-maa välku) ja Lihula (169 pilv-maa välku) ümbruses.

Suurimaks ööpäevaseks maksimumiks linnade lähistel registreeriti 20. august 376 välgulööki Kilingi-Nõmme ümbruses. Ööpäevast maksimumi linnade ümbruses esines kõige rohkem 20. augustil, kokku kümnes linnas peamiselt Lõuna-Eestis ja 3. juulil üheksas linnas peamiselt Põhja-Eestis.

Maakondade lõikes (joonis 5) oli kõige äikeselisem Võru maakond, kus pilv-maa välkude tihedus (pilv-maa välgulöögid ruutkilomeetri kohta) oli suurim (0,62 välku ruutkilomeetri kohta). Kõige väiksema tihedusega (0,14 välku ruutkilomeetri kohta) oli äikest Hiiu maakonnas. 2023. aastal oli kogu Eesti (sh mereala) keskmine pilv-maa välkude arv ruutkilomeetri kohta 0,35.

2023. aastal registreeriti esimene pilv-maa välk 10. veebruaril Pärnumaal Are kandis. Esimesed äikeselisemad päevad esinesid aprilli keskel. Aprillis oli äikest neljal ööpäeval ning kokku registreeriti 207 pilv-maa välku. Pikaajalise keskmisega võrreldes oli 2023. aasta aprillis rohkem äikest. Mais oli vähem äikest kui aprillis, kokku registreeriti kokku 115 pilv-maa välku. See on ka pikaajalise keskmisega võrreldes oluliselt vähem. Keskmiselt on mais olnud üle kolme tuhande pilv-maa välgulöögi.

Esimene ulatuslikum äike leidis aset 22. juunil, mil registreeriti kokku üle 800 pilv-maa välgu. Peamiselt esineski juunis äikest kuu lõpus. Pikaajalisega keskmisega võrreldes oli 2023. aastal juunis äikest ligi poole vähem. Äikesepäevi oli juunis 14, mis on pikaajalise keskmisega võrreldes kahe päeva võrra enam.

2023. aasta juulis olid keskmisest nõrgemad äikesed. Äikest registreeriti juulis 23 päeval, mis on keskmisest kuue päeva võrra rohkem, kuid see-vastu pilv-maa välke registreeriti ligi 40% vähem. Kõige äikeselisem päev juulis oli 3. juuli, mil registreeriti 2287 pilv-maa välku peamiselt Lääne-Eestis, Pärnumaal ja Harjumaal (joonis 7). 3. juuli oli ka kogu äikesehooaja kõige äikeselisematest päevadest teisel kohal.

Augustikuus oli äikest keskmisest oluliselt rohkem. Pikaajalise keskmise järgi oli 2023. aasta augustis äikest 76% rohkem. Kokku esines äikest augustis 22-l päeval, mis on keskmisest kuue päeva võrra rohkem ning möödunud aastast lausa kümne päeva võrra enam. Aasta viiest kõige äikeselisemast päevast neli olid augustis. Neist enim registreeriti pilv-maa välke 7. augustil (joonis 6), kokku 2538 pilv-maa välku peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Selle äikesetormiga sadas Sõrve poolsaarel Torgu-Mõisakülas rekordilist hiidrahet, mis tekitas palju kahju. Raheterade läbimõõt ulatus kaheksa sentimeetrini, millest sai uus ametlik rekord. Tormiga kaasnesid ka tugevad tuuleiilid ning lisaks mõõdeti Pakri uus augusti soojarekord, milleks on 32,7 kraadi. Senine kõrgeim õhutemperatuur 32,2 mõõdeti 19.08.2022. Kogu mõõtmisajaloo äikeseliste päevade edetabelisse see päev siiski ei mahtunud. Alates 2005. aastast on Eestis registreeritud ööpäevane suurim pilv-maa välkude arv 14467, mis leidis aset 28. juulil 2011. Märkimisväärselt oli äikest veel 20. augustil, 16. augustil ja 31. augustil, mil registreeriti vastavalt 2069, 1787 ja 1730 pilv-maa välgulööki.

Septembris oli äikest kuuel ööpäeval ja kokku registreeriti 1524 pilv-maa välku. Pikaajalise keskmisega võrreldes oli äikesepäevi ühe võrra vähem, kuid see-eest välgulööke ligi 45% rohkem. Kõige äikeselisem päev septembris oli 14. september, kui registreeriti 1040 pilv-maa välku Pärnumaalt suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole.

2023. aasta seni viimane äikesepäev oli 15. oktoobril ja viimane pilv-maa välk registreeriti 19. oktoobril Põhja-Eesti rannikul.